9. augustil toimuv rahvusvaheline coworking-päev on iga-aastane sündmus, millega tunnustatakse ja edendatakse ülemaailmset coworking-liikumist. See päev ei tõsta esile mitte ainult koostöötamiskeskuste arengut ja eeliseid, vaid juhib ka tähelepanu kogukondadele ja innovatsioonile, mida need ruumid edendavad. Siit leiad huvitavaid fakte ja ülevaate coworking'u kontseptsioonist, ajaloost ja mõjust.
Coworking-keskused sündisid ametlikult 2005. aastal, kui Brad Neuberg avas San Franciscos esimese koostöötamiskeskuse. Tema visioon oli luua ruum, mis ühendab iseseisvalt töötamise vabaduse kontorikeskkonna struktuuri ja kogukonnaga. Neubergi uuenduslik idee levis kiiresti, mille tulemusena avati mitmeid coworking-keskuseid üle maailma.
Coworking-liikumine on tänaseks kasvanud üle 35 000 keskuseni kogu maailmas. Praegu töötavad coworking-keskustest nii vabakutselised kui ka väikeettevõtjad, idufirmad ja isegi suurettevõtjaid, kes eelistavad paindlikke kontorilahendusi. "Kaasaegsed coworking-keskused pakuvad enamat kui lihtsalt töölaudu; sealt leiab ka selliseid mugavusi nagu koosolekuruumid, ürituste ruumid, igakuised kogukonnaüritused ja algatused ning isegi podcast-stuudiod, mis pakuvad liikmetele erinevaid lisavõimalusi," ütleb Igor Beloborodov, Worklandi coworking-keskuste arendusjuht ja partner.
Koostöötamiskeskused pakuvad mitmeid eeliseid, mis on kasulikud paljudele spetsialistidele erinevatest valdkondadest. Vastandina traditsioonilistele kontoriruumide rendilepingutele pakuvad coworking-keskused väga paindlikke lahendusi, mis võimaldavad üksikisikutel ja ettevõtetel oma vajadustest lähtuvalt sobiv lahendus leida. Need keskused on ideaalsed kohad ärisuhete loomiseks ja koostööks; liikmed saavad hõlpsasti suhelda sarnaselt mõtlevate professionaalide, potentsiaalsete klientide ja partneritega.
Professionaalne keskkond koos toetava kogukonnaga aitab tõsta produktiivsust ja motivatsiooni võrreldes kodus või kohvikutes töötamisega. Üldiselt pakuvad coworking-keskused kõik hinnas kontorilahendusi, mis tähendab seda, et võid seal säästa kuni 30% ulatuses isikliku kontori ülalpidamisega seotud kuludest.
COVID-19 pandeemia kiirendas üleminekut paindlikule töökorraldusele. Koostöökeskused kohandusid, täiustades oma tervisekaitse- ja ohutusprotokolle ning pakkudes rohkem privaatseid tööruume, et võimaldada sotsiaalset distantseerumist. Paljud ettevõtted on võtnud kasutusele hübriidseid töömudeleid, kombineerides kaugtöövõimaluse ja coworking-keskused, et pakkuda oma töötajatele paindlikku ja produktiivset töökeskkonda. "Pandeemia tõi esile vajaduse paindlikkuse ja ohutuse järele kontorites ning coworking-keskused kohanesid kiiresti nende uute nõuetega," märgib Igor Beloborodov.
Koostöötamise keskmes on kogukond. Need ruumid on loodud selleks, et edendada koostööd, toetust ja liikmete ühtekuuluvustunnet. Üritused, töötoad ja seltskondlikud kokkusaamised on need, mis suurendavad kogukonna kaasatust. Coworking-keskused toetavad sageli kohalikke ettevõtteid, tehes nendega koostööd, edendades nende tooteid ja teenuseid ning aidates kaasa kohalikule majandusele, meelitades piirkonda mitmesuguseid professionaale. "Tugeva kogukonna loomine on coworking-keskuse edu seisukohalt väga oluline. Tegemist on toetava keskkonna loomisega, kus liikmed saavad areneda nii tööalaselt kui ka eraeluliselt," rõhutab Baltikumi ja Soome suurima coworking-keskuste võrgustiku arendusjuht Igor.
Rahvusvaheline coworking-päev on rohkem kui lihtsalt coworking-keskuste tähistamine; see on tunnustus liikumisele, mis on põhjalikult muutnud seda, kuidas inimesed töötavad, suhtlevad ning koos midagi uut loovad. Paindlikke, uuenduslikke ja kogukonnale suunatud töökeskkondi pakkudes kujundavad coworking-keskused jätkuvalt tööelu tulevikku. "Coworking on traditsioonilise kontori ümber defineerinud, tuues kokku erinevaid inimesi ruumidesse, mis on loodud innovatsiooniks ja arenguks," tõdeb Igor.
