„Pikki aastaid oli sõna “õnn” organisatsioonide jaoks tabu. Kui veel kuus-seitse aastat tagasi tuli Eesti ettevõtetes juhtkonna tasemel selgitada, kuidas tööõnnekoolitus asutuse koolituskavva sobib, siis nüüdseks on arvamus muutunud ja teema olulisust mõistetakse,” rääkis The Academy of Good Thoughts töötoas “Õnnelikkusest teaduslikult” tööõnneguru Tiina Saar-Veelmaa. Milleks aga üldse rääkida töö kontekstis õnnest? Kuidas seda luua ja hoida?
Inimesed, kes tunnevad end õnnelikuna, on sageli töös edukamad – töö nö lendab nende käes, nad on efektiivsemad, probleemide lahendamisel loovamad ning annavad suurema panuse eesmärkide täitmisesse. Tööga rahulolevad inimesed ei kipu ka töökohta vahetama, seega võiks organisatsioonile tervikuna tiimiliikmete õnnetase oluline olla.
Piitsad ja präänikud
Saar-Veelmaa selgitas, et igaühel on (töö)õnnest isiklik arusaam, mis sõltub meie endi taustsüsteemist, kogemustest ja ootustest. Just muutlikes oludes vajame kõige enam toetust. Seda piltlikustab hästi nö piitsa-prääniku näide, mis selgitab meie aju toimimist erinevates olukordades.
Olukorra piltlikustamise kujutle telge, mille ühes otsas on piits ja teises präänik. „Piits on mõneti kui ellujäämissüssteem, mis käivitub kui avastame end tundmatust ebakindlast olukorrast, kui meid hinnatakse või kritiseeritakse, kui meil on kiire ning me pole enam oma valikutes vabad. Piitsasagedusel tegutsedes näeme peamiselt ohtu – meie tähelepanu hajub ja mõtted ei ole enam selged, mälu halveneb ning tõuseb stressi tase. Selles seisundis kasutame oma energiat enesekaitseks,“ selgitab Saar-Veelmaa.
Präänikusagedusel, mis käivitub siis, kui oleme saanud tegutseda oma tempos või kui oleme saanud rahulikult puhata, käitume aga vastupidiselt – töö lendab käes, kiirgame väljapoole positiivset energiat, oleme keskendunud, loovad, soovime kõikjal kaasa lüüa. Segastel aegadel nagu praegu, on igati loogiline tunda, nagu tegutseksime kogu aeg piitsarežiimis – keskkond on ebakindel, muutuseid on palju nii töös, kus paljude jaoks annavad tooni suurenenud töökoormus ja vastutus, kui ka muus elus.
„Enda õnnetunde kasvatamiseks on vaja leida tasakaal. Kahjuks on aga piitsakogemuste mõju suurem ja seega on meie õnnetunne koguaeg ohus. Uuringute järgi on vaja ühe negatiivse piitsakogemuse taandamiseks ajul saada 5-10 positiivset präänikut – see tähendab, et oleme pidevalt õnne defitsiidis – faktoreid, mis meid muretsemise sagedusele tõmbavad, on oluliselt rohkem. Teaduslike uuringute põhjal teame, et enda poputamiseks ja ekstra-heaolu ülesehitamiseks peab võtma aega, nii saame ka keerulistel aegadel hakkama,“ lisab õnnespetsialist.
Igaühe õnneretsept on erinev
- vaimne õnn, mis hõlmab endas millegi uue õppimist, uute kogemuste või teadmiste omandamist, inspiratsiooni, põnevaid taipamisi ja mõtestamisi;
- emotsionaalne õnn on seotud sotsiaalse tasandi ehk suhete ja tunnetega, mida erinevad olukorrad meis mälestuste, kogemuste kaudu esile kutsuvad;
- füüsiline õnn sõltub aga tervisest, piisavast unest, toitumisest, liikumisest ja füüsilisest jaksamisest.
Need kolm tasandit mõjutavad igaühe heaolu isemoodi, olenevalt päevast ja enesetundest. Tööle mõeldes tähendab see aga järgmist – kas töö pakub meile ka piisavalt nö vaimutoitu, ehk kas meil on piisavalt võimalusi õppida midagi uut ja saada uusi kogemusi või kas suhted kolleegide ja koostööpartneritega on toetavad. „Õnn peitub tasakaalus nende tasandite vahel ning igaühel on see erinev,“ toonitab Saar-Veelmaa.
Lisaks toob Saar-Veelmaa oma uurimustöö põhjal välja veel kolm olulist töö õnne valemi tegurit: Mammut, Süda ja Ise. Neist esimene ehk Mammut tähistab huvitavat väljakutset, mis evolutsiooni tulemusena seostub meile ellujäämisega. Nagu kunagi oli vaja oma kogukonnale tappa mammut, on ka meil täna soov teha tööd, millest jääb järgnevatele põlvkondadele nähtav jälg ning kui vähegi on võimalik meie loodud pärandit konserveerida, siis me seda ka teeme. Just selle teguriga seostab tööõnneguru trendi, kus paljud kõrgelt hinnatud spetsialistid, kelle igapäevatööst füüsilist jälge alles ei jää, lähevad töö kõrvalt näiteks aianduskooli või muid praktilisi oskusi õppima.
Südame järgi tegutsemise soov tuleb meile aga sünniga kaasa – see on tuleneb vajadusest saada tunnustust. Kinnitust, et meie tehtud töö on oluline ning muudab maailma paremaks. Kolmandaks komponendiks töö õnne valemis on võimalus olla tööd tehes „mina ise“, koos oma tugevuste, nõrkuste ja unistustega. „Ma väga soovin, et me julgeme jääda truuks oma sisemisele pildile – julgeme mõelda, kuidas ja millist tööd võiksime näiteks kolme aasta pärast teha – et siis samm-samm haaval selle poole püüelda,“ innustab Saar-Veelmaa. Arvestades aina kõrgemat eluiga jõuab suur hulk inimestest teha elu jooksul 4-5 erinevat karjääri. Nii võime täna tegutseda ühes valdkonnas, mis silmad särama paneb, ja valmistuda samal ajal toredaks tulevikuks teadmata, milline amet meid täpsemalt ees ootab.
Õdus tööatmosfäär
Kuigi õdusa ja hubase keskkonna ehk hygge loomise meistritiitel läheb taanlastele, on ka rootslastel on oma nipp, kuid toetavat tööatmosfääri luua. See on fika ehk seaduse järgi 2 korda päevas toimuv kohvipaus, kus on vaid üks reegel – rääkida võib kõigest, välja arvatud tööst. Lobisemispaus päevas aitab kaasa töö efektiivsuse tõusule ja toetab head läbimist töökaaslaste vahel. „Rootslaste Fika on küll midagi sellist, mis kuluks ka meile ära, kuigi eestlastel võib olla raske mitte tööst rääkida,“ muigab Saar-Veelmaa.
Mida aga teha, kui tundub, et töö õnn on kättesaamatu? Veelmaa soovitab kõigepealt analüüsida, et millest täpsemalt – tunnustest, väljakutsetest või hoopis millestki muust, puudus on ja seejärel mõelda, kuidas organisatsioon ja otsene juht saaksid olukorda muuta. Aeg-ajalt võiks kõigil tiimiliikmetel olla võimalus vabalt rääkida, kuidas ja miks nad end kas rohkem või vähem õnnelikuna tunnevad, et seejärel kaaluda kas ja milliseid muudatusi võiks parema individuaalse ja ka kollektiivse heaolu nimel teha. See nõuab aga julgust ja teadlikkust juhtidelt.
„Keegi ei saa teha kedagi teist õnnelikumaks, kui ta ise on. See tähendab, et ka juhtidel peab olema keegi, kellega asju arutada – olgu selleks siis keegi nõukogust, omanike seast, mõni coach või superviisor,“ lausub Saar-Veelma. Hea juhtimine on töö õnne loomise ja tundmise seisukohast väga oluline. Kui hea toote või teenuse kasutamisel saavutab kasutaja oma eesmärgid lihtsalt, siis tunneb ta toote või teenusest kasutamisest naudingut ja rõõmu. „Töökultuur peaks olema selline, kus me igaüks ei aja oma asja, vaid tunneme ühiselt rõõmu! Iga päev töötamist õnnelikus organisatsioonis muudab inimesed ilusamaks, paremaks, targemaks ja annab nad tööturule tagasi paremas olukorras kui nad sai,“ lõpetab Saar-Veelmaa.
Neli praktilist soovitust töötuju tõstmiseks
- Kutsu oma kolleeg(id) kord päevas virtuaalsele fika’le;
- Koosoleku alguses räägi tiimiga headest asjadest ja keskendu tänulikkusele, et stress ei kasvaks üle pea;
- Enda ja kaaslaste motivatsiooni tõstmiseks vaata järgmisel (veebi)koosolekul töökaaslasele otsa vähemalt 6 sekundit ja mõtle samal ajal: Issand kui ilus inimene;
- Ütle: aitäh! (iga päev).
The Academy of Good Thoughts viib koostöös Worklandiga regulaarselt psühhoharivaid ja tööefektiivsust toetavaid vaimse tervise workshop´e. Hoia tegevustel pilk peal, sest põnevad töötoad toimuvad iga kuu. Telli Worklandi uudiskiri ja hoia end toimuvaga kursis.
